"muuride" - 1 õppematerjal

Küsimuste vastused

Ta on esialgu ainus side nende vahel. Ta aheldab nad teineteise kulge, nii nagu ainult vihkamine voib kokku liita. (lk 18) Niipea, kui absurdi tunnistatakse, muutub ta kireks, mis on piinavam, kui ukski teine kirg. See uhtaegu orn ja irvitav nagu, need piruetid, mida saadab hingepohjast tousev karje, see on absurdivaim ise heitluses realiteediga, mille vastu ta ei saa. Midagi ei ole selge, koik on kaos, et inimese ainus selgus ja tapne teadmine kaib muuride kohta, mis teda umbritsevad. Absurd sunnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest. Selle kulge tuleb klammerduda, sest sellest voivad tuleneda jareldused kogu eluks. Camus jaoks on peaaegu koik, mis inimest umbritseb absurd, mis avaldub inimese teadmistes, oigemini selles koiges, mida ta tegelikult ei tea ja ei saagi teada, ning inimese enda kaitumises. Absurditunde pohjuseks on inimlikud ootused, millele ei suuda maailm vastata.