CMOS SENSORI EELISED CCD SENSORI EES · Väike voolutarve ja suur andmeedastuskiirus; · Võimalus integreerida samas CMOS-tehnoloogias kiibile lisafunktsioone ja teostada analoogdigitaalmuundamine; · Otsepöördus iga piksli poole pakub võimalusi pikslirühmade valikuliseks töötlemiseks; KOKKUVÕTE CMOS sensorit kasutatakse enamasti peegelkaamerates. CMOS sensor tagab teie pildile hea kvaliteedi kuna tal on lisaks optoelektroonilisele muundurile transistorvõimendi, mis muundab elektriaengu elektri signaaliks. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/CMOS http://et.wikipedia.org/wiki/CMOS-sensor http://et.wikipedia.org/wiki/Pildisensor http://www.klick.ee/Kaameratest/ http://www.mintron.com/htm/q&a/Htm/CMOS%20VS%20CCD%20camera.htm http://blog.photopoint.ee/sony-kahekordistas-oma-cmos-sensorite-valgustundlikkust/ http://en.wikipedia.org/wiki/Image_sensor
kuid osa kiirgusest läbib seda läbilaskvast materjalist akna(d) ja jõuab objektini, 24 mille temperatuuri mõõdetakse. Objekti kiirgus jõuab omakorda muundurini. Nende kahe kiirgusvoo vahe tõttu muundur kas soojeneb või jahtub, sõltuvalt summaarse soojusvoolu suunast. Kuna aga juhtahelad peavad tagama muunduri temperatuuri konstantsuse, siis küttekeha abil juurdeantav võimsus P sõltub muundurile langevast summaarsest kiirgusvoost. Selle tulemusena saavutatakse olukord, kus küttekeha vajaliku toitepinge väärtus on sõltuvuses muundurile langevast või sellelt eralduvast summaarsest soojusvoolust, mis on omakorda sõltuv mõõdetavast temperatuurist. Muunduri takistuse muutust (muundatuna pingekaoks) kasutatakse sellisel juhul toitepinge regulaatori tagasisidesignaalina. Võib näidata [42], et meid huvitava keha temperatuur
trafot. Iga trafo koosneb ühisele alusele keritud primaarmähisest ja kahesektsioonilisest sekundaarmähisest. Trafo I muudab anduri signaali elektriliseks, trafo II edastab selle mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud): 15 Kasutamine: Lisaks manomeetrilisele torule võib dif-trans muundurile sisendsignaali anda sülfoon, membraan, nivooanduri ujuk jne. Dif-trans muunduri pluss on mõõtetulemuste muutumatus, miinus aga see, et identsusenõude tõttu tuleb I ja II trafo alati koos asendada. 24. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurid. Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides
trafot. Iga trafo koosneb ühisele alusele keritud primaarmähisest ja kahesektsioonilisest sekundaarmähisest. Trafo I muudab anduri signaali elektriliseks, trafo II edastab selle mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud): 15 Kasutamine: Lisaks manomeetrilisele torule võib dif-trans muundurile sisendsignaali anda sülfoon, membraan, nivooanduri ujuk jne. Dif-trans muunduri pluss on mõõtetulemuste muutumatus, miinus aga see, et identsusenõude tõttu tuleb I ja II trafo alati koos asendada. 24. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurid. Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides
nii asünkroonmootoreid kui ka sünkroonmootoreid. Elektrimootor kujutab endast jõupooljuhtmuundurile spetsiifilist koormust, mis koosneb kolmest komponendist (joonis I.2): aktiivtakistusest, induktiivsusest ja vastuelektromotoorjõust (EMJ) . Peale selle muutuvad tavaliselt nende komponentide väärtused ajami töötamise kestel. Mootori mähiste aktiivtakistus sõltub temperatuurist, induktiivsus rootori asendist ja elektromotoorjõud mootori pöörlemiskiirusest. Olles muundurile spetsiifiliseks koormuseks, ei tööta mootor tavaliselt püsikiirusel. Tavaliselt on kiirus muutuv, sisaldades järske kiirendusi ja pidurdusi mõlemas pöörlemissuunas ning täiendavalt ületatakse veel muutuvat pöördemomenti. Tavaliselt on elektriajamitel kaks talitlusviisi - mootoritalitlus ja rekuperatsioon (generaatoritalitlus). Mootori talitlust kasutatakse töömasina käitamiseks ja rekuperatsiooni juhul, kui töömasin käitab mootorit. Sõltuvalt ajami
6.9.1. Kliimaseadme ventilaator Sagedusjuhtimisega on võimalik reguleerida ventilaatori kiirust, mis sõltub jahutatava / soojendatava keskkonna temperatuurist. Kliimaseade ja ventilaator on näidatud Joonis 6.13. Kogu süsteemi toidetakse võrgust ühendatakse võrguga läbi jõulüliti. Soojusvaheti imeb ümbritsevast keskkonnast õhku ning soojendab või jahutab seda, sõltuvalt sellest, mida on soovitud saavutada. Süsteem on varustatud erinevate andurite ja regulaatoritega, mis edastavad muundurile infot hetkeolukorra kohta. Sagedusmuundur reguleerib soojusvaheti ventilaatorit. Temperatuuriandur edastab juhtseadmele temperatuuri hetkeväärtuse ning võimaldab sellega vajaduse korral ventilaatori pöörlemiskiirust kas suurendada või vähendada. Süsteemi eelisteks on konstantse temperatuuri taseme hoidmine ning energiasääst. Lülitite abiga on võimalik ühendada soojusvaheti ka otse võrku.
annaabi.ee 
