Põlevkivi
madalamatest organismidest pärinevat (akvageenset) vesinikurikast orgaanilist ainet
gerogeeni. Termiliselt lagunedes annab kerogeen suure õlisaagise (hrl. üle 20%), kergetes
orgaanilistes lahustites lahustub ta vähe (hrl. alla 20%). Peale orgaanilise aine sisaldab
põlevkivi mineraal aineid (40-80%) ja vett(10-30%); kütteväärtus 5.20 MJ/kg ehk 1200-4800
kcal/kg. Põlevkivi muundumisaste ei ületa hrl. nn. pika leegiga kivisöe muundumisastet.
vanimad põlevkivi maardlad moodustasid 450-500 mln. Aastat tagasi (Eesti-Siberi kirdeosa
p-d), on ka uusaegkonna lademeid (nt. USA Greeni Riveri p.). Erinevalt naftast on põlevkivi
maailmas jaotunud suhteliselt ühtlaselt, teda on leitud ligi 100 riigi maaalalt. Suurimad varud
on USA-s, Brasiilias, endistel NSV liidu aladel, Hiinas ja Austraalias. Piirkonniti on põlevkivi
omadused väga erinevad. Eestis ning Leningradi , Pihkva ja Novgorodi oblastis leiduv
annaabi.ee 
