GMO – KAS TARBIDA VÕI MITTE?
magustajana ja seda nimetatakse aspartaamiks. Seda peaks vältima muude põhjuste hulgas ka
seetõttu, et seda toodetakse GM bakteri abil. (GMO... 2014)
Geneetiliselt muundatud rapsiseemet tutvustati esimest korda 1995. aastal Kanadas. EL-is on
lubatud mitmed geneetiliselt muundatud rapsitaimed. Lisaks ei ole mingeid piiranguid õlide
impordile ega tootmisele rapsiseemnetest. Lisaks varisevad valminud rapsiseemned kergesti ja
säilivad mullas ka 10 aastat, mis teeb muundrapsi levimise väga lihtsaks ja saastumise mõjud
pikaajaliseks. (GMO... 2014)
Peale selle, et GMO võib sattuda piima loomasöödu kaudu, sisaldab piim nii mõneski riigis
sünteetilisi kasvuhormoone. Näiteks kõikidest piimalehmadest Ameerikas on täis pumbatud
sellistest hormoonidest. Kasvuhormoonide eesmärgiks on tõsta lehmade tootlikkust, samas
pahupooleks on loomade suurem haigestumine. Kuigi ohtu inimese tervisele väidetavalt pole