Vanemad tahtsid, et temast saaks kunstnik Maalimine, graafiline kunst Õppis kunsti Stockholmis, Helsingis ja Pariisis Reisimine 40ndatel avaldasid kõik lapsed oma esimesed raamatud Muumikoomiksid Tove ja Lars Al 1959 koomiksid Lars Lühikest aega kihlatud Elukaaslane Tuulikki Pietilä Muumide tekkelugu Igal aastal viis kuud saarel kalurimajas Kokkupuude looduse ja loomadega Huvi kunsti vastu Väike veidravõitu jõehobu Lähedased inspiratsiooniks tegelaskujude loomisel Muumilood "Väikesed trollid ja suur veeuputus" 1945 "Sabatäht/Sabaga täht tuleb" 1946 "Võluri müts" 1948 "Muumipapa memuaarid" 1950 "Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962 "Muumipapa ja meri" 1965 "Novembri lõpus" 1970 Looming "Skulptori tütar" 1968 "Kuulaja" 1972 "Suveraamat" 1972 jt Koomiksid (muumid) Pildiraamatud "Kes trööstib tillut?" 1959 jt Adaptsioonid Marionettide sari Saksamaal 19591960
Väga oluliseks tuleb pidada kaasaegse välismaise lastekirjanduse arvukamat tõlkimist, mis avardas nii lugejate kui ka lastele kirjutavate autorite silmapiiri. Maailma lastekirjanduses pedagoogika seniseid häid tavasid rikkuv A. Lindgreni "Pipi Pikksukk" jõudis eesti lugeja kätte alles 1968. a., seega 23 aastat pärast ilmumist. Teisi Lindgreni teoseid oli tõlgitud juba varem: esimestena "Meisterdetektiiv Blomkvist", "Väikevend ja Karlsson katuselt". Tove Janssoni muumilood hakkasid ilmuma kõigepealt keskastme lastele (pioneeridele) adresseeritud ajalehe "Säde" järjejutuveerus, raamatuna alles 1975. a. "Pioneeri" ja "Sädeme" kõrval alustas ilmumist mudilaste (oktoobrilaste) ajakiri "Täheke" , mis erinevalt eelpoolnimetatutest ilmub tänaseni. "Pioneer" ja "Täheke" olid kirjanduslikud ajakirjad, mis lisaks ametliku ideoloogia kandmisele avaldasid eesti autorite värskeimat
annaabi.ee 
