Saksa Demokraatlik Vabariik
Sellele mässule järgnesid okupatsioonitsoonides mitmed
mässud: näiteks Ungari ja Praha kriis.
Välispoliitika
SDV kuulus Idaploki riikide hulka. Seega puudus tal suhtlemine lääneriikidega. Riik otsis
küll pidevalt tunnustust, kuid seda ta ei leidnud. Esialgu tunnustasid SDV-d sõltumatu riigina
ainult sotsialismimaad. Ida- Berliini välispoliitilne peaeesmärk oli lõhkuda rahvusvaheline
isolatsioon ja hankida juriidilist tunnustust muultki maailmalt. See vastas ka Moskva soovidele.
Oluline tõke, mis seda takistas, oli Hallsteini doktriin ja SLV majanduslik võimsus.
Majanduslikel kaalutlustel ei julgenud ka sellised arengumaad, kes tundsid sümpaatiat Moskva ja
tema sotsialismi vastu, SDV-d de jure tunnustada, kartes komplikatsioone suhetes SLV-ga.
Olukord muutus, kui teisenes Bonni Saksamaa- ja Saksa DV-poliitika.
Välispoliitiliselt olidki põhilised probleemid SLV-ga. Tippsündmuseks jäi sealhulgas
annaabi.ee 
