Pakri poolsaar
Esimesed tõendid inimasustusest pärinevad juba rauaajast.Teada on kivikirst
ja tarandkalmeid Leetse ja Pakre külast. Hilisema Pakri poolsaare keskuseks
kujunes Laoküla ( esmamainitud 1241. aastal). Märkimisväärne Paldiski ajaloos
on see, et Peeter I otsustas Pakri poolsaarele rajada sõja – ja kaubandus -
sadama ning kindluse, mis pidi algselt edu tooma sõjas Rootsiga. Projekt nägi
ka veel ette poolsaare ja Väike - Pakri ühendamist muuliga.
Pakri poolsaare loodust on uuritud juba enne 1939. aastat. 1922 .aastal J.G.
Granö määratles Eestis 16 veevaldkonda,millest viies oli „Hiiu – Paldiski
looklaheline ja suuresaareline rannik “.Valdkond ulatub Kõpu poolsaarest
Naissaareni, seda iseloomustavad suured look – ja kaarlahtede esinemine (nt.
Kärdla, Keibu, Paldiski ja Lahepere laht) ning üksikud suured saared –
Osmussaar ja Pakri saared. Pakri poolsaare loodust on käsitletud ka G.Vilbaste
(1921,1924),A