Mees La Manchast arvustus
jalgade peal olemise asemel pepuli. Terve etenduse vältel oli laval tagapool tõusev tasapind,
kust saabusid nii Tuuleveski, Peeglite Rüütel kui ka inkvisitsioonikohtu inimesed. Lavastuse
lõpus lahkusid aga just sealt üles minnes Sancho ja don Quijote.
Kõik lood kokku tekitasid minus suursuguse tunde. Palades vaheldusid emotsioonid
mõndades oli sees viha ja trots, teistes aga hellus ja armastus. Lauljad olid väga tasemel, eriti
meeldis mulle muulaajajatest seksteti häälte kooskõla, see tõi lausa kananaha ihule. Trotsi
kohtab näiteks stseenis, kus Aldonza/Dulcinea üritab näidata don Quijotele oma päris palet. Ta
üritab mehele läbi oma mineviku selgitada, et tema ei ole mingi daam, kuid mees arvab siiski
teisiti. See pala on väga tempokas, jõuline ja sisaldab palju kõrgeid noote. Armastuse
väljendamine on näiteks stseenis, kus don Quijote esmakordselt kohtab Aldonzat ning hakkab
teda oma südamedaamiks Dulcineaks nimetama
annaabi.ee 
