Haruldased seepärast, et lammimetsa tekkeks ja püsimiseks vajalikud ökoloogilised tingimused on tänapäevani püsinud vähestes kohtades seal, kus jõgedel on säilinud ulatuslik valgala ning kus neid pole süvendatudõgvendatud. Selliste jõgede lammidel tekivad enamasti igal kevadel, aga mõnikord ka sügisepoole üleujutused. Taandudes jätab tulvavesi maha mulda toitainetega rikastavaid setteid. Lammimetsad on Euroopas enamasti hävitatud, sest nende alune viljakas muld sobib muukski. Lammialad, eriti uhtlammid, mis kunagi olid nende metsade pärusmaaks, on muudetud valdavalt heina ja karjamaadeks. Seega võib öelda, et tegemist on haruldase kooslusega, mis vajab ilmtingimata KAITSET
eriti just nelinurkne kuju said olla tingitud ainult adra kasutamisest. Sirbid Peamiseks viljalõikamise vahendiks oli usutavasti sirp. Neoliitikumis tehti sirbid kas puust ja varustati väikeste kiviteradega või siis üleni tulekivist; metalliajal valmistati need juba pronksist ja rauast. Jahvekivid Tahuliste külgedega jahvekivid koos mõnede jahvatamisalustega on ainsad meieni säilinud tööriistad põllumajandussaaduste ümbertöötamise tarbeks, kuigi neid kive võidi tarvitada mitmeks muukski otstarbeks. Käsitöö Nooremast pronksiajast alates kujunes karjakasvatuse ja maaharimise kõrval välja uudne tegevusliik, millest järk-järgult sai oluline komponent elatusvahendite hankimisel ja elujärje parandamisel. Selleks oli metallesemete valmistamine ja nendega kauplemine. Nende valmistamiseks oli vaja spetsiaalset ahju. Tavalised metallitooted olid relvad ning ehted. Kogu pronksi- ja rauaaja keraamika on valmistatud käsitsi, ilma ketra kasutamata.
annaabi.ee 
