Eesti kirjakeele ajalugu
kirjakeele ühtlustaja ja stabiliseerija; kirjekeele arendaja rohke sõnaloomega. Koostaja J.V
Veski, abiks I köite juures Elmar Muuk, II ja III köite juures Helmut Pürklop. Võrreldes
eelnevaga rohkesti oskussõnavara, oskussõnad on saanud erialamärgendid. On seletatud ka
vähemtuntud sõnu. Lisatud on ka ortoeepia andmed välde ja palatalisatsioon.
3. Väike õigekeelsus-sõnaraamat (Elamr Muuk 1946). Käepärane õigekeelsus sõnaraamat
endiselt puudus ning Muugile tehti ettepanek koostada väike sõnaraamat. Võrreldes Veski
akadeemilise sõnaraamatuga, oli see väike ja praktiline, mis sai rahva seas kiiresti
populaarseks. See on tähestikulise järjestusega sõnaraamat, märksõnade arv jääb alla 40 000.
Erinevalt EÕSist on märgitus mitte hääliku-, vaid silbivälde. Palatalisatsioon on märgitud.
Sõnaseletused napisõnalised, eelisatud sünonüümid. Muugi VÕS oli eriti suure levikuga
annaabi.ee 
