Eesmärk pärineb 2014. aastal ilmunud alkoholipoliitika "Rohelisest raamatust", kus on välja toodud kõnekas fakt, et Eestis tarbiti 2012. aastal 10,3 liitrit absoluutset alkoholi aastas täiskasvanud inimese kohta ja sellega kuulus Eesti Euroopas enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Alkoholi tarbimisest põhjustatud majanduslik kahju aga oli arvutuste kohaselt 1,6-2,5% SKP-st. WHO andmetel on ühiskonnas majanduslik kasu ja kahju tasakaalus, kui alkoholi tarvitamine on maksimaalselt 6 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta. 2017. aastaks oli küll alkoholi tarbimine vähenenud 8,6 liitrini inimese kohta, mis paraku aga hoolimata karmist alkoholipoliitikast, või siis pigem tänu karmile alkoholipoliitikale oli teinud võrreldes 2016. aastaga 0,7% tõusu. 14. septembril 2015 Tervise-ja tööministri ametisse asunud Jevgeni...