Vana-aja muusika
tantsiti ning etendati. Sealt arenes tragöödia, see sisaaldas sõnasi, muusikat, kujutavat kunsti,
arhitektuuri, tantsu ja näitlemist.
Indias on muusika väga tähtis kuna sealsed arvavad et muusika on jumala päritolu.
Seal on ka muusika õppimine väga tähtis, kuid ka keeruline, kuna seal nõutakse nii laulja,
pillimehe kui ka kuulaja käest täpsust ja kõrget tähelepanu. Neil oli kasutusel palju keerulisem
tonaalne süsteem kui muudespaikades. Indias oli igaks ajaks oma muusikaline teos. Näiteks
hommikuks, või siis kevadeks. Teoseid oli palju. Ja seal oli teose autor ka teose laulja.
Hiinas oli juba väga vanadel aegadel muusika tähtsal kohal. Selle kaudu õpetati
rahvast. Ka Hiina keel oliväga laulev keel, tihit mõjutas sõna tähendust selle laulev väljendus.
Hiina vanimaks pilliks on Kammertooni mis on hirsi teradega täidetud meetri pikkune
bambustoru. See andis välja tooni 1 mis oli kõigi toonide alus
annaabi.ee 
