1. Mõisted: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Geenifond- popul kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Sellel tulemusena arenavad kohastumused.
Tähtis on see, et kreeklased õppisid esimesena tegema tõeliselt vabalt ieseisva inimfiguure. Egiptuses olid kehad rohkem kiviga seotud, kreeka kujud aga seisvad jalgadel ja käed pole ka enam vastu külgi surutud, vaid ripuvad vabalt. 5 sajandi alguses e.m.a toimus kreka platikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Hakkavad ka sündima kujud, kus keha raskus on kantud ühele jalale , teine jalg aga lõdvaks jäetud. Jalgade erinev koormamine muudb paljude luude ja lihaste asendit kogu kehal ning nende muutuset arvestamine muutiski kujud enneolematult looduslähedaseks ja elavaks. 5 sajandi keskel e.m.a algas kõrge stiili ajajärk kreeka skulptuuri ajaloos. Palju kujuerid töötas Kreeka linnades. Sparta skulptorided armastasid kujutada alastis sõdalasi, hästi arenenud kehaga sõdur oli spartalaste ideaaliks. Algselt olid ka skulptuurid värvilised, vähemalt osaliselt. Värvi abil
annaabi.ee 
