Eesti 19. sajandil
eestvedamisel 1838. aastal loodud Õpetatud Eesti Selts, mis oli estofiilne ja tegeles tol ajal
peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Hakkas välja kujunema ka
rahvuseepos ,,Kalevipoeg". Hariduse levikus mängis olulist rolli aastal 1802 taasavatud Tartu
ülikool. Samuti loodi sajandi alguses kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja
maakonnalinnadesse kreiskoolid. Korralik koolide võrgustik kujunes välja alles sajandi
lõpupoolel.
19. sajandi esimene pool oli eestlastele muudatusterikas. Mõningad muudatused ei olnud
esmalt talurahvale soodsad. Näiteks pärisorjuse kaotamisega suurenesid teokoormised. Samas
paranes olukord aja vältel, talupojad said vähehaaval hakata endale oma talusid lubama ja
sõltusid aina vähem mõisast. Ilma baltisakslastelt ja haritlastelt saadud ideedeta poleks ilmselt
Eestis toimunud rahvuslikku ärkamist. Need muudatused mängisid olulist rolli Eesti
majanduse arengus 19. sajandil ja Eesti riigi loomisel 20. sajandil.
annaabi.ee 
