kohale ja pärast viib ka koju. Kokku võttes ma ei muudaks oma kodukohas eriti midagi. Ja kui ma üldse midagi muudaksin, siis inimeste suhtumist teistesse inimestesse. Kui inimeste suhtumine üksteisesse oleks parem, siis nad oskaksid võibolla paremini hinnata seda, mis neil hästi on, mitte seda mis muutmist vajaks. Tunda rõõmu sellest vähesest mis meil on. Uskuge, selle hulgas on ka palju head. Ma küsisin ise endalt, mida ma muudaksin ja ma jõudsin järeldusele, et ma ei muudakski midagi. 3 KASUTATUD ALLIKAD Viru-Nigula Noortetuba 2017 Viru-Nigula vald 2017 4
kellel pole võimalusi e-õpikuid osta või isegi soetada mõni vidin millega e-raamatut lugeda. Sellisel juhul peaksid toetused appi tulema. Ehk mõni jõukam lapsevanem, organisatsioon või riik saab sellises olukorras aidata. Raamatukogudest võiks olla võimalik laenutada tahvelarvuteid, et koolitööd saaks tehtud. E-õpikute loomisel tulevad ilmselt ka e-vihikud ja e-töövihikud. See säästaks kodus üüratult ruumi, sest hetkel on terve tuba õpikuid ja vihikuid täis. See muudakski elu mugavamaks. E-õpikud on ka õpetajatele mugavamad. E-õpikute tekkel on õpetajatel lihtsam õpilastel silm peal hoida. Kodused tööd antakse internetis ja need tuleb esitada enne tundi. Kui õpilasel on töö kirjutamata on õpetajal see kohe näha. Veel ei pea õpetaja laste töövihikuid kontrollimiseks koju tassima. Ma arvan, et ainult kontrolltööd ja tunnikontrollid tuleks esitada paberil. Nii on spikerdamisvõimalus väiksem ja säiliks ka kirjalikult kirjutamise komme
autonoomia idee. Nad olid organisatsiooniliselt kõige kaugemale jõudnud. Kuid siis ei leidnud see idee üldist toetust kogukonna sisemise lõhestatuse tõttu. Kultuurautonoomia taotlemise tingimused (s.o rahvusrühmas vähemalt 3000 Eesti kodanikku) ei takistaks juute nüüdki, sest 1993. aastal jõustunud uus kultuurautonoomia seadus ei sätesta Eesti põlisvähemustel arvulisi piiranguid. Siiski ei tundu kultuurautonoomia praegu päevakorral olevat ja ega selle taasfikseerimine suurt midagi muudakski. Tähtis on ikkagi, missuguse maaga otsustab enamik Eesti juute oma tuleviku siduda. Sellest vaatevinklist lähtudes ei paista Eesti juutide tulevik vähemusrahvusena kujunevat probleemituks. KIRJANDUS · P. Ariste. Juut eesti rahvausus. - Eesti Kirjandus 1932. nr 1,3,4, 12 lk 1-17, 132-150, 219-228 · P. Ariste. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, 1981, lk 158-159 · E. Berg. Juudi asustuse iseärasusi Eestis
annaabi.ee 
