Eesti uusaeg
19. saj see olukord muutus, Tartu Ülikooli taasavamisega 1802 aastal. TÜ
õigusteaduskond on kõige suurema tähtsusega.
Freidrich Georg von Bunge- Balti proviintsiaalõiguse õigusteaduse haru rajaja pmst.
Töötats TÜ õigusteaduskonnas 1822-1842. Edasi läks tallinnasse, kus ta oli
justiitsbürgermeistri ametikohal.
Provintsiaalõigusteaduse kõige suurem väljund oligi Balti provintsiaalseadustik kolmes
kõites (see, mis eespool mainitud).
19. sajandil hakkas aegamööda mutuumaolukord, kus kohtunikelt poldud nöutud juriidilist
haridust. Erinevates kohtuastmetes toimub see üleminek erinevatel aegadel. Kohtunikelt
hakati nõudma kõrgemat juriidilist haridust (enamasti saadud tartu ülikoolist, endiselt
ainuke ülikool ,kus oli võimalik öppida balti provintsiaalöigust). Eestlaste kokkupuude
õigusemõistmisega piirdus talurahvakohtute kogemustega enamasti. Seal oli 19 sajandil
kohtumõistmine talurahva enda käes, st see oli seisuslik kohus. Esimene proffesionaalne
annaabi.ee 
