ENSV sõjajärgsed aastad
laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Maakultuur hakkas hääbuma.
Haridusolud.
Õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Maailma ja eesti ajaloo
kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7- klassiline ja
alates 1959. aastast 8-klassiline kooliharidus. Keskkharidus tehti kohustuslikuks, see viis aga hariduse
sisulisele allakäigule. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mutmesugused kampaaniad.
Vastupanukultuur.
Kitsenesid sidemed läänepoolse kultuuriga. 1970ndad olid vastupanukultuuri tekke ajaks, mille kandvaks
jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond. 1980. aastate teisel poolel lülitus Eesti loovharitlaste
valdav enamik aktiivselt ühiskonna demokratiseerimis- ja taasiseseisvumisprotsessi.
annaabi.ee 
