Ideid multiuniversumi olemusest
Piltliku näitena võib tuua Päikse gravitatsioonilise
mõju Maale. Stringiteoorias kujutatakse seda torukeste ehk stringide süsteemina, mis
sarnaneb H-tähele. Kaks posti tähistavad sellisel juhul Päikest ning Maad, kriipsuke
nende vahel tähendab gravitatsiooni osakesi. Stringiteooria töötab vaid juhul, kui
oleks veel teisi dimensioone (Järv, 1992). Teadlaste arvates võivad lisadimensioonid
olla väravad universumite vahel ehk ussiaugud (Cambridge Ülikool, 1996).
Neljandaks mutiversumi tüübiks on tsükliline multiversum. Selle teooria idee on
iseenesest väga lihtne universumid ei eksisteeri korraga koos, vaid tekkivad
üksteise järel. Ühe universumi lagunemine ja kokkukukkumine põhjustab Suure
Paugu, mille tagajärjel tekkib uus universum (Greene, 2011).
Viies versioon on maastiku multiversum, mis taaskord toetub ühele stringi teooria
osale. Seda osa nimetatakse Calabi Yau haruks (Weisstein, 2013). Tema juured