Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Bacon
tõdeb, et miski pole silmale nii sulnis kui kaunis ja hästilõigatud muru. Järgmine osa oli tegelik
peaaed, mille prantsuse kombe kohaselt moodustas ruudukujuline "uputatud" renessanssparter.
Seda ümbritses dekoratiivne puupiire. Aia kolmas osa oli vabakujuline "nõmmeaed" (heath või
desert), kus kasvas lilli ja põõsaid. Aia tervikusse kuulus veel puiesteid, pergolaid, purskkaeve,
samuti ka väikeseid tehislikke künkaid, "mutimullahunnikuid" (molehills). Need paiknesid
aiamüüri lähedal nii, et nendelt avanes vaade mitte üksnes aiale, vaid ka seda ümbritsevale
loodusele - vaatekünkaid peetakse just inglise renessanssaiale omasteks. Inglise aiast võis leida
ka labürinte.
Keskse aiamotiivina esines veelgi inglispärasem muruväljak, mis ei olnud mõeldud üksnes
silmailuks, vaid mitmesuguste tegevuste toimumispaigaks. Eriti tähtis aiakunsti seisukohalt oli
keeglimäng, mille jaoks tehti selleks mõeldud rada