Evolutsioon: usk, Darwin
teaduse igapäevases praktikas - seda eriti just (molekulaarse) süstemaatika puhul. Nii näiteks
on mõnda suurt molekuli (tüüpnäiteks ribosoomse RNA geenid) võimalik jagada paljudeks väga
erineva evolutsioonilise kiirusega segmentideks. Seda tuleb teada pragmaatilistel kaalutlustel:
kui meid huvitab näiteks periood 1 000 000 000 aastat tagasi, siis tuleb pöörata tähelepanu
teatud lõikudele, kui 1 000 000 at, siis hoopis teistele jne. Miks ? Kui kasutada kiiresti
muteeruvate alade mutatsioonide andmeid väga vanade fülogeneetiliste lahknemiste
rekonstrueerimiseks, siis teostame arvutusi tegelikult müra, mitte info alusel: paljud kohad on
muutunud juba korduvalt - sellest aga ei säilu ühtki jälge.
Pseudogeenide kiire evolutsioon on vesi NT veskile. Pseudogeenid on normaalsete geenide
analoogid, mis on kaotanud oma funktsiooni. Nad võivad olla tekitatud
pöördtranskriptsiooniliselt - st. vastava geeni mRNAst on mingil kombel tekkinud