Intensiivse DNA sünteesi ajal igas minutis peab iga tuuma poori läbima ~100 histooni molekuli. Tuumast tsütoplasmasse peab minutis liikuma ~6 suurt ja väikest ribosoomi subühikut. Tsütoplasmas ribosoomidel sünteesitud valkudest liiguvad tuuma sellised valgud, mis sisaldavad nukleaarse lokalisatsiooni signaali (NLS). NLS struktuur ja tähtsus avastati kõigepealt viirustel. Leiti simiani viiruse (SV 40) mutant, mille teatud valk (T-antigeen) paikneb muteerumata viiruse puhul nakatatud rakkude tuumas, aga mutandil jääb tsütoplasmasse. Muteerunud valgu aminohappeline analüüs näitas, et on toimunud aminohapete asendused järjestuses Pro-Lys- Lys- Lys-Arg- Lys-Val. Seni tuntud NLS-d sisaldavad kõik Arg ja Lys, on lühikesed 5-14 aminohappest järjestused, mis paiknevad valgus suvalises kohas. Pärast valgu sisenemist NLS ei lõigata valgu küljest ära, sest teda võib olla vaja korduvalt
Kasutusvõimalused meditsiinis: · Haigusseoseliste geenide leidmine · Õige ravikuuri määramine · Ravimite kõrvalmõjude ja vastuse ennustamine · Täpse diagnoosi andmine, sadade eri parameetrite põhjal · Geenikoopiate arv (array CGH) · Uute ravimite sihtmärkide leidmine, ravimite testimise ning avastamise hõlbustamine jpm. Kontrollimaks, kas patsiendil on uuritav mutatsioon näiteks võetakse patsiendilt proov ning ka proov puhast, kindlasti muteerumata materjali. Proovid denatureeritakse, DNA lõigatakse lühemateks juppideks, märgistatakse erinevate fluorestseeruvate markeritega (patsiendi oma rohelisega, kontroll DNA punasega). Mõlemad proovid siiratakse kiibile ning lastakse kiibil olevate (normaalsete) geenijuppidega hübridiseeruda/seostuda. Juhul, kui patsiendil mutatsiooni ei esine, senduvad mõlemad kiibile. Kui mutatsioon esineb, ei saa muteerunud osa korralikult seostuda vastavale osale
annaabi.ee 
