arvutamiseks. Püütakse määrata kui suur osa lookustest on homosügootsed lõpliku diploidse populatsiooni puhul. Lihtsalt eeldame, et asukohti ehk DNA saite, kus mutatsioon saab toimuda, on lõputu hulk. Sel juhul tõenäosus, et mutatsioon toimub samas kohas üle 1 korra on null. Iga mutatsioon tekitab uue alleeli, tagasi- ega korduvat muteerumist pole: kõik mutatsionid on valimis nähtavad. Nt selgroogsete reaalsete mutatsioonisageduste ja genoomi suuruste juures ning lähedaste liikide puhul on sageli lõputute saitide mudel piisavalt realistlik. AGA! Ei saa alati eeldada selle kehtimist väiksemate organismide puhul! 7. Selgita populatsiooni diversiteediparameetrit Θ (teeta) ja seda defineerivat valemit! Mis on lihtsaim viis teeta väärtuse hindamiseks DNA järjestuste alusel? Nukleotiidide mitmekesisus populatsioonis θ (teeta) on oodatav keskmine
alleel võib muutuda mutantseks ja vastupidi. Normaalse alleeli muutumist mutantseks nimetatakse otsemutatsiooniks, mutantse muutumist normaalseks aga pöördmutatsiooniks. Mutantne alleel on enamasti retsessiivne. Otsemutatsioonide sagedust tähistatakse tavaliselt u abil, pöördmutatsioonide sagedust aga v abil: u A a v Uurimised on näidanud, et otsemutatsioonide sagedus ületab pöördsuunaliste oma, st. u > v. Vastavate mutatsioonisageduste suhe on ligikaudu 9 : 1. v u Alleelisagedused ei muutu, kui p = ja q = . u+ v u+ v Enamiku geenide mutatsioonisagedus varieerub kõrgematel organismidel 10-5...10-8 piires. Seetõttu ei põhjusta mutatsioonid järske geenisageduste muutusi, vaid nende mõju avaldub alles paljude põlvkondade kestel
annaabi.ee 
