Populatsioonigeneetika eksam
seega olema madalam.
3) Ülegenoomne valiku-otsing näitas, et kui mõned lookused olid
positiivse valiku märklauaks, siis suurem osa lookuseid näitasid
märke negatiivsest valikust. See tähendab, et enamikele geenidele
on uued mutatsioonid pigem kahjulikud kui kasulikud. Miks on
enamik uusi mutatsioone pigem kahjulikud kui kasulikud?
Mutatsioonid on oma loomult vead, ja tõonäosus, et need vead on kasulikud
on väga madal. Seega uued mutatsiioonid on suurema tõonäosusega
kahjulikud või neutraalsed.
4) Mis on aheldatuse tasakaalutus (linkage disequilibrium LD) ja mis
on LD baastase?
LD on mingite alleelide või haplotüüpide esinemine aheldunud lookustes
sagedamini, kui tõenäosuslikult saaks eeldada. LD baastase = 0,35-0,96
5) Mis juhtub aja jooksul LD-ga? Näiteks, LD (D=0.4) kahe 0,03 cM
kaugusel paikneva lookuse vahel. Mis juhtub LD-ga peale viit
põlvkonda? Mis põhjustab LD muutuse?