heterosügootsete isendite osatähtsus c. Mutatsioonid Kõikidel liikidel. Oluline roll evolutsioonitegurina. Geen- ehk punktmutatsioonid. Harvaesinevad mutatsioonid, mis tekivad ainult kord pikema ajavahemiku jooksul, ei põhjusta alleelisageduses märkimisväärseid muutusi. Mutantse alleeli kadu/fikseerumine. Mendeli lahknemisseadused kao sanss 0,5. Duplikatsioonid! Korduvad mutatsioonid on tavaliselt pöörduvad, st. et normaalne alleel võib muutuda mutantseks ja vastupidi. Normaalse alleeli muutumist mutantseks nimetatakse otsemutatsiooniks, mutantse muutumist normaalseks aga pöördmutatsiooniks. Otsemutatsioonide sagedust tähistatakse tavaliselt u abil, pöördmutatsioonide sagedust aga v abil. d. Juhuslik geenitriiv, pudelikaela efekt e. Efektiivne populatsioonimaht (ülesanne) Väikestes suletud (isoleeritud) populatsioonides tekivad ebaseaduspärased geenisageduste muutused, mis on tingitud juhuslikkuse kui faktori toimest
Harvaesinevad mutatsioonid, mis tekivad ainult kord pikema ajavahemiku jooksul, ei põhjusta alleelisageduses märkimisväärseid muutusi. Korduvad mutatsioonid tekivad teatud ajavahemiku järel uuesti ja produtseerivad küllaldaselt mutantseid geene populatsiooni geneetilise tasakaalu muutmiseks. Sel juhul on vastavate alleelide tekkesagedus evolutsioonis arvestatav faktor. Korduvad mutatsioonid on tavaliselt pöörduvad, st. et normaalne («uluk-») alleel võib muutuda mutantseks ja vastupidi. Normaalse alleeli muutumist mutantseks nimetatakse otsemutatsiooniks, mutantse muutumist normaalseks aga pöördmutatsiooniks. Mutantne alleel on enamasti retsessiivne. Otsemutatsioonide sagedust tähistatakse tavaliselt u abil, pöördmutatsioonide sagedust aga v abil: u A a v Uurimised on näidanud, et otsemutatsioonide sagedus ületab pöördsuunaliste oma, st. u > v. Vastavate mutatsioonisageduste suhe on ligikaudu 9 : 1.
annaabi.ee 
