tümiinaluste vahel kovalentsed sidemed- tekivad tümidiindimeerid. Tümidiindimeeridega DNA-lt on transkriptsioon takistatud. Ka tümidiindimeeridega DNA replikatsioon on tavaliste DNA polümeraasidega takistatud. Neid suudavad replitseerida DNA polümeraasid, mis teevad vigu lülitavad kopeeritavasse DNA ahelasse valesid (mittekomplementaarseid) nukleotiide. Seetõttu tekivad mutatsioonid. Seega saab UV kiirgust kasutada ka mutageenina. Ioniseeriv kiirgus - ( < 10 nm; lühike lainepikkus ja seega suur energia) mõjub nii letaalselt kui ka mutageenselt. See kiirgus tekitab radikaale. Ioniseeriv kiirgus lõhub vesiniksidemeid, oksüdeerib kaksiksidemeid, lõhub tsüklilisi molekule ja polümeriseerib molekule. Ioniseeriva kiirguse (ja ka kuivuse!) toimel tekivad kaheahelalised katked DNA-s DNA laguneb tükkideks. Hapnik tugevdab
Seda kasutatakse ruumide õhu, pindade jms steriilimisel. Steriilimisel UV kiirtega hävivad kiiresti bakterite veget. rakud, spoorid aga, ka hallitusseente spoorid, on tunduvalt kiirgusresistentsemad. Kõige tugevama toimega on UV kiirgus lainepikkusega 260 nm. UV kiirguse toimel moodustuvad DNA ahelas kõrvutiasetsevate tümiinaluste vahel kovalentsed sidemed- tekivad tümidiindimeerid. Nende dimeeride moodustumine takistab replikatsiooni- tekivad replikatsioonivead (kasutatakse mutageenina). Mis on UV kiirguse märklauaks? DNA. Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus? Ioniseeriv kiirgus lõhub vesiniksidemeid, oksüdeerib kaksiksidemeid, lõhub tsüklilisi molekule ja polümeriseerib molekule. Ioniseeriva kiirguse (ja ka kuivuse!) toimel tekivad kaheahelalised katked DNA-s DNA laguneb tükkideks. Nimeta kõige kiirgusttaluvam bakter. Mis kaitseb teda kiirguse eest? Deinococcus radiodurans, kes talub väga hästi ka ioniseerivat kiirgust. Tal on