Mats Traat - "Tants aurukatla ümber"
kohmetuks, ta tunneb, et ta liikmed on puust, keel köies ja pilk purjus. Kõikjal on ta tundnud
ennast loll-õnnelikuna nagu köstri vasikas kellamehe kapsaaias. Ta on 19.a vana, töö pakub
talle rohkem rõõmu kui juhtimine.
Vilma-nägus, natuke ninatark tüdruk, kes tantsibpeoõhtutel karaktertantse ja elab nagu kõik
teised tüdrukudki, kelle pole südameasjadega just eriti vedanud. Ta on kade omaealistele,
kelle keel lendab suukoopas kui süstik, kes ei jää naljatamisega ega musunorimisega jänni. Ta
on kinni omaenda kramplikus kapslis, ei leia sõnu,murrab peas mõtteid nagu aiateibaid ja
piinleb.Kõigil poistel, kellele ta silma viskab läheb halvasti. Küla jääb tühjaks, poisid kaovad,
polegi, keda armastada.
Aurukatel- Ta pugib puid häbematul kombel, aga töö üle ei saa nuriseda.
MISSUGUST IDEED KANNAB TEOS?
Minu arust kannab teos ideed tööst ja selle muutumist ajas. Iga põlvkonnaga muutis midagi.
Aurukatel tähistas teoses aega
annaabi.ee 
