V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
«Dominum nostrum 9,» lisas vader Tourangeau ja lõi risti ette.
8 Usun jumalasse (lad. k.).
9
2
«Ameti,» ütles Coitier.
«Aulik meister,» jätkas vader, «ma olen rõõmus, et te nii kindlalt usklik olete. Aga kas te
suure teadlasena, mida te ju olete, tõesti olete jõudnud nii kaugele, et te enam teadusessegi ei
usu?»
«Ei,» vastas ülemdiakon, haarates Tourangeau'l käsivarrest kinni, kuna ta tuhmides
silmades lõi põlema vai-mustusleek, «ei, ma ei eita teadust. Ma pole asjata nii kaua
küüntega maast kinni hoides läbi koopa lugematute käikude roomanud, kui ma poleks
kaugel enese ees pimeda käigu otsas näinud valgust, leeki.* Kahtlemata oli see pimestava
kesktule vastuhelk, milles kõik kannatlikud ja targad inimesed jumala leiavad.»
Tourangeau katkestas teda:
«Mida te siis lõpuks õigeks ja kindlaks peate?»
«Alkeemiat.»
Coictier hüüatas:
annaabi.ee 
