Bütsantsi kunst
Linnarahvale ei meeldinud tõsisemad
näidendid. Küll aga hinnati labast, sageli rõvedat nalja, etenduste välist sära, näitlejate kirevaid
kostüüme. Hipodroomile pääsesid kõik vabad mehed tasuta, naisi aga sinna ei lastud.
Ühiskondlik korraldus:
Kuni 1. aastatuhande lõpuni moodustasid orjad ja koloonid küllaltki suure osa Bütsantsi
ühiskonnast. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja
ebameeldivamatel töödel, näiteks kaevuritena või mustusevedajatena linnades, eriti raskeks peeti
galeeridel sõudvate orjade tööd. Mõnevõrra kergem oli ametit oskavate orjade elu riiklikes
töökodades. Eraorje kasutati maal kas põlluharijate või karjastena, linnades teenijate-
koduorjadena. Tolleaegsete ettekujutuste kohaselt andis peremeest saatev orjade ja kaaskondlaste
hulk tunnistust isanda jõukusest ning ühiskondlikust positsioonist. Orjadel oli võimalus ennast
suurema summa eest vabaks osta