Eesti tihaste elukombed
Kui keegi perekonnast kinni püütakse, jäävad perekonnaliikmed paigale, sulist tagasi
ootama. Sabatihased ei kaitse tavaliselt oma territooriumi ja öise külma eest kaitsevad
end tihedalt üksteise kõrval kössitades ( H. Relve, 2001).
Pildil sabatihane Sõrve linnujaamas (Galeri photos).
Musttihane (Parus Ater)
Külastab harva ja arglikult söögimaju, napsab mõne seemne ja teeb kohe minekut, nii
tegutseb suurte metsade tagasihoidliku eluviisiga metsalind. Musttihast peeti
marjuliste õnnelinnuks, kes marjakohad kätte näitab. (tihaste toidulaud). Samuti toitub
musttihane kuuseseemnetest. Kuuseseemnesaagi ikaldumine võib tekitada ulatusliku
väljarände. Eesti loodusmaastikulaamades ja saartel väikesearvuline kuni harilik,
mujal harv haudelind ja talikülaline (L.Jonsson, 1992).
8
Pildil musttihane kuuseoksal (naturfoto)
Kukkurtihane (Remis Pendulinus)
annaabi.ee 
