Kütuseks loetakse aineid, mis täidavad järgmisi tingimusi: küllaldane C -> reaalse keha kiirgustegur (koefitsient). Kehade reageerimiskiirus hapnikuga, põlemisproduktide esinemine E C gaasidena, lihtne tootmine ja küllaldane levik looduses. On mustsusastmeks on nende suhe samal olemas looduslikke ja tehiskütuseid. Agregaatoleku järgi E0 C0 jaotatakse tahke-, vedel- ja gaaskütused. Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Põlevosa omakorda koosneb temperatuuril. A -> mustsusaste ja neeldumistegur on org. ainest ja püriidsest väävlist. Org
T E = C kehtib ka mittemustade kehade kohta nn ,,hallide kehade kohta" 100 C -> reaalse 20 E C = = keha kiirgustegur (koefitsient). Kehade mustsusastmeks on E0 C0 nende suhe samal temperatuuril. A -> mustsusaste ja neeldumistegur on praktiliselt võrdsed. on enamlevinud kehadele kindlaks määratud ja tuuakse ära soojustehnika käsiraamatutes. Emailvärvidel on 0,97 , ehk kiirgavad hästi soojust. 2) Katla kasuteguri määramine otsese ja kaudse soojusbilansi alusel (liigõhuteguri mõiste) ( Katla soojusbilansi võrrand ja põhilised soojuskaod) 21
annaabi.ee 
