erineda. Kuna neeldumistegur sõltub ka kiirgusallika temperatuurist T0, siis soovitatakse teda CO2 ja H2O segudele (suitsugaasid) arvutada järgmiselt: (6.10 ) kus g määratakse nomogrammide abil vastavalt kiirgusallika temperatuurile T0 (kollete puhul neelavad gaasid seinte kiirgust, seega tuleb allika temperatuuriks võtta seina temperatuur). Tolmuse keskkonna mustsusastme määramiseks soovitatakse A. Blohhí [33,34] andmetel valemit (6.3), kus lendtuha jaoks leitakse optiline paksus, kui (6.11) t tolmu kontsentratsioon gaasisegus g/m3 temperatuuril 273 K ja rõhul 0.1 MPa; - - lendtuha osakese keskmine mõõde m; T gaasisegu temperatuur K; - tegur, mille väärtus võetakse hea reaktsioonivõimega kütustele (lendtuharikkad b
Kolde soojusvahetuse arvutuse võib jagada kontrollarvutuseks ja konstruktorarvutuseks. Kontrollarvutusel leitakse põlemisgaasi temperatuur koldest väljumisel. Konstruktorarvutuse korral määratakse soojust vastuvõtvate pindade suurus koldes, mis tagab etteantud temperatuuri koldest väljumisel. Stefan-Boltsmani seaduse otsene rakendamine nendel eesmärkidel ei ole võimalik tingituna teatud raskustest kiirgava gaasimahu, küttepinna temperatuuride ning efektiivse mustsusastme määramisel. Raskused on tingitud asjaoludest, et koldes paiknev keskkond on väga ebaühtlaste omadustega: osaliselt täidab kollet leek osaliselt põlemisproduktid ning nii mustsusaste kui ka temperatuur muutuvad nii kolde pikkuses kui ka laiuses. Tingituna eeltoodust baseerub koldearvutus sarnasusteooriale, kus sõltuvused mitmesuguste suuruste vahel on määratud eksperimentaalselt. Nii saadud kolde soojusarvutuse metoodika on esitatud katlaarvutusnormides ja normide alusel
Kolde soojusvahetuse arvutuse võib jagada kontrollarvutuseks ja konstruktorarvutuseks. Kontrollarvutusel leitakse põlemisgaasi temperatuur koldest väljumisel. Konstruktorarvutuse korral määratakse soojust vastuvõtvate pindade suurus koldes, mis tagab etteantud temperatuuri koldest väljumisel. Stefan-Boltsmani seaduse otsene rakendamine nendel eesmärkidel ei ole võimalik tingituna teatud raskustest kiirgava gaasimahu, küttepinna temperatuuride ning efektiivse mustsusastme määramisel. Raskused on tingitud asjaoludest, et koldes paiknev keskkond on väga ebaühtlaste omadustega: osaliselt täidab kollet leek osaliselt põlemisproduktid ning nii mustsusaste kui ka temperatuur muutuvad nii kolde pikkuses kui ka laiuses. Tingituna eeltoodust baseerub koldearvutus sarnasusteooriale, kus sõltuvused mitmesuguste suuruste vahel on määratud eksperimentaalselt. Nii saadud kolde soojusarvutuse metoodika on esitatud katlaarvutusnormides ja normide alusel
annaabi.ee 
