ning vedik. Seelik muutus sirgeks. Kasutati uusi õhtumantleid, mis olid pelgalt mähitud ürbid, millele moeloojad võisid kujundada erinevaid mustreid ja kaunistusi. Minu arvates oli see hea, kuna tänu sellele muutus riietus mitmekesisemaks. Mantlitel olid erinevad mustrid ja need erinesid disaini poolest. Toimus täielik värvide plahvatus. Hakkas kaduma sukkadelt viktoriaanlik must, mis vahetus punase ja kuldse vastu. Riietused muutusid värvikirevamaks ja mustriterohkemaks. Moemaastikul sai domineerivaks ornament, mille võttis kasutusele Poiret. Minu arvates oli värvide plahvatus hea, kuna nüüd ei olnud riided enam nii tuhmid ja igavad. Inimesed muutusid lõbusamateks. 20. sajandi alguses loodi riietusstiil, mida mõjutas tugevasti Vene ballett. Terve Euroopa nägi välja nagu Baksti lavakujundusest. Minu arvates ei olnud see hea, kuna sellepärast inimesed riietusid ühtemoodi ja nad ei erinenud eriti teineteisest. Moodne naine 20
Esimene maailmasõda mõjutas ka väga tugevalt naiste riietusmoodi eelkõige praktilistel kaalutlustel. Töötavatel naistel muutusid pikad seelikud ning kleidid segavaks ja üleliigseks. Samuti oli nappus ka riidematerjalist. Viimane oligi üks peamisi põhjuseid, miks seelikud muutusid tunduvalt kitsamaks ja märgatavalt lühemaks, paljastades üha rohkem naist. 20.sajandi alguses hakati rõhutama puusi ning muutus riietus värvikirevamaks, mustriterohkemaks ning mitmekesisemaks. Moodne naine ei olnud enam priiskav, vaid targalt praktiline ka riietuses. Juuksemood väljendas samuti muutusi naises, sest nad lõikasid juuksed ära. Lühikeste juustega naine oli iseseisvuse ning intelligentsi tunnuseks 20.sajandi alguses. Lühike juus säästis ka pesuvahendeid ja aega, mida töökal naisel nappis. Moesõna progress iseloomustas täielikult seda, mis toimus 20.sajandi alguses elavate naiste
annaabi.ee 
