Eriti on ornament arenenud neis kultuuripiirkondades, kus tegelikkuse visuaalne kujutamine on olnud vormilt tinglik: Vanadel Idamaadel, Ameerika vanades kõrgkultuurides, Aasia vanades ja keskaja kultuurides ning Euroopa ornamendiski põhineb suuresti antiigist pärinevail motiividel, mille rakendamine elavnes karolingide ja romaani kunstis. Gootikale on iseloomulikud stiliseeritud taim- ja maavärkornament. Ornament mitmekesistus renessanss- ja barokk-kunstis, tollal hakati trükkima mustriraamatuid. Rokokoo ajal muutus ornament mänglevaks. Klassitsism soosis ranget, peamiselt antiigimotiivilist ornamenti. Historitsism elustas varasemaid ornamendistiile. 19. Ja 20. Sajandi vahetuses hakati liigset ornamenteerimist taunima. Nüüdis-ornament on ülesehituselt vaba ning sisaldab abstraktse, rahvusliku ja loodusrahvaste kunsti sugemeid.
kuuluvad Põhja-Eesti lillkirja ja Lääne-Eesti tanude juurde. Huvitavamad on kohapealse päritoluga tikandid. Kihnu tikandeis võeti kasutusele ka ahelpiste. Tanutikandeis domineerib punane värv. 19.sajandi masintootmine viis ka tikkimise üle masintootmisele, mis nõudis uusi mustrieeskujusid. Eestisse kandus see üleeuroopaline mustrite laine peamiselt saksa trükiste vahendusel. 1870-1880.aastatel anti Berliinis välja terve seeria mustriraamatuid, mis kopeerisid vanu 16-17.sajandi rist- ja holbeinpistes ornamente. Nii ulatusid ka uue üleeuroopalise mustriraamatute lainega hiliskeskaegsed ristpistemustrid ka eesti rahvakunsti tikandeisse. Esineb saksa keelseid lauseid tikandeil, kuid on võetud vaevaks ka neid tõlkida (head isu, maga hästi jm). 19.sajandi lõpupoole kujunes välja uus juugendstiili laad. Väljaannete vahendusel levisid voolava joontemönguga, ornamentaalsed, pinnalised ja ühtlasi fantaasirikka
annaabi.ee 
