"mustmullapiirkond" - 1 õppematerjal

Nõukogude Liidu ajalugu

Vm oli põllumajanduslik riik. Talurahvas elas ja tegutses maal, linnad suhteliselt vähe arenenud. Saj vahetuse paiku Vm-l linnades vaid 5% rahvastikust, Sb-s nt 33%. Sellest tulenevalt lihtne järeldada, et Vm peamiseks maj haruks oli põllumajandus. See andis I ms eel u 51% SKT-st. Seejuures oli põllumaj koondunud peaasjalikult Vm Eur ossa, Vm nn mustmullavööndisse- Eur Vm lõunapiirkonda- Ukraina, Põhja- Kaukaasia, Volgamaad, mustmullapiirkond oli oluline teraviljatoodangu poolest, teravilja väljavedu oli Vm väljaveos läände juhtkohal, peamiseks ekspordiartikliks nisu, vähem kaer, rukis. Ülejäänud maj harud jäid teraviljakasvatuse varju. Teraviljaeksport suuresti toimus vene rahva enda arvelt. Põllumaj võib jagada mõisamajanduseks ja talumajanduseks, kuni 1861 oli mõisamaj domineeriv, sealt edasi hakkas tekkima ka talumajandus, selle arengule Vm-l osutus tõsiseks takistuseks külakogukond