Mustlasmuusika
Kui 20. sajandi alguses lagunes valdav klassikaline muusika, kus valdavaks oli duur ja moll
helistikud, sai klassikalises muusikas alguse rahvuslik periood, mil hakati üha enam kasutama
kodumaa muusikalisi võtteid. Ka Bartòk innustus sellest, kuid temal õnnestus teistest (Grieg,
Sibelius, Prokofjev) märksa jõuliselt ja rohkem sulatada folkmuusikale omaseid elemente oma
teostesse. (Classical Music...1994: 17-18)
Bartòk polnud esimene, kes kasutas klassikalises muusikas mustlastemperamenti. Seda olid
teinud juba ka näiteks Brahms ja Liszt. Varasemalt olid nad kirjutanud muusikat, mis oli ungari
rahvamuusika moodi atmosfäärilt, kuid Bartòk kirjutas teoseid, mis olid ka sisult ja materjalilt
ungaripärased. Ta mitte ei võtnud Ungari rahvamuusika elemente ja ei muutnud neid
klassikalisele muusikale sobivamaks, vaid jättis tõelised toored folgi meloodiad ja rütmid alles
naturaalselt, rõhutades nende primitiivseid elemente. Tema muusika oli agressiivne ja karm.