"mustlasneidudel" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Tema puudumist on tänapäev eriti tunda. Et hakata möödujatel järel käima (ja eeskätt just naistel), nagu seda Gringoire meeleldi tegi, pole muide paremat ettekäänet, kui olla ilma öökorterita. Nii sammus ta siis mõtteisse vajunult noore tütarlapse kannul, kes sammu kiirustas ja ilusat kitse sörkima kihutas, kui nägi, et kodanikud koju läksid ja kõrtsid, need ainukesed müügikohad, mis sel päeval lahti olid, suleti. «Kuskil peab ta ometi elama,» mõtles Gringoire, «mustlasneidudel on hea süda. Kes teab?...» Mõttepunktides, mis ta oma küsimusele järgneda laskis, peitusid üpris kaunid kujutlused. Kuid kodanikest möödudes, kes enese järel uksi sulgesid, 67 tabas ta nende vestlusest vahetevahel mõne katke, mis tema mõnusate lootuste võlu hävitas. Nii kohtusid ta lähedal kaks rauka, kes omavahel rääkisid. «Teate, meister Thibaut Fernicle, on kaunis külm.» (Gringoire teadis seda juba talve algusest saadik.) «Jah, seda küll, meister Boniface Disome