V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Olen nõus. Viige mind ära. Ruttu, ruttu,
lähme minema.»
Ta arvas, et selle vahe sees ta tütar ära pääseb.
«Pagana pihta!» ütles Tristan. «On aga lust piinapingile minna! Ma ei saa sellest hullust
eidest lihtsalt aru!»
üks vana halli peaga vahiseersant astus rivist välja ja ütles Tristanile.
«Ta ongi hull, mu härra. Kui ta mustlastüdruku laskis ära minna, siis pole see tema süü,
tema ei salli ju mustlasi. Juba viisteist aastat kuulen ma öövalve käikudel
igal õhtul teda mustlasnaisi armutult sajatavat. Kui see tüdruk, keda me taga otsime,
on väike tantsijanna kitsega, siis vihkab ta teda veel iseäranis.»
Gudule ütles õhinaga:
«Jah, teda veel iseäranis.»
Vahiseersantide üksmeelsed tunnistused kinnitasid prevoole vana seersandi sõnu. Tristan
1'Hermite kaotas
472
igasuguse lootuse eidelt midagi välja pinnida ja keeras talle selja. Gudule nägi värisedes,
kuidas ta aegapidi oma hobuse juurde läks.
«Noh,» pigistas komandör hammaste vahelt, «läki minema