Isa silmadest nägi Santiago, et ka tema ihkas minna laia maailma. See igatsus elas isas ikka veel, vaatamata aastakümnetele, mille jooksul ta sda süües-juues ja ööst öösse ühes ja samas kohas magades lämmatada oli püüdnud. [1] Kahe aastaga Andaluusia väljadel oli poiss tundma õppinud kõiki ümbruskonna külasid ning mõistnud, et see ongi tema elu mõte ringi rännata. Viimastel päevadel oli poiss näinud ühte ja sama unenägu ning otsustas Tarifa linna jõudes minna vana mustlasnaise juurde, kes 7 unenägusid seletab. Santiago oli näinud unes, et oli just oma lammastega põllul, kui tuli üks laps ja hakks loomadega mängima. See ei meeldinud Santiagole, sest lambad kardavad võõraid, aga seda last lambad ei kartnud. Laps mängis lammastega natuke ning seejärel haaras Santiago käest ning viis ta Egiptuse püramiidi poole ning ütles: ,,Kui te siia tulete, leiate
Aragoonia trooni pretendendi, rüütliseisusest don Manrice kokkupõrge krahv di Luna ja katoliku kirikuga seostub vaba isiksuse ning keskaja julmade seaduste vahelise konfliktiga. Keerukat armuintriigi iseloomustab segaste ja fantastiliste sündmuste ahelik. Teades, et tsensor don Manrice armastaua Leonore häbitust teost nunnatõotuse murdmisest segadusse satub, otsustas Verdi ooperi lüürilist liini lihtsustada. Mitmed stseenid jäeti välja ning pearõhk asetati mustlasnaise Azucena kättemaksuteemale, mis heliloojat sedavõrd haaras, et ta ooperile Azucena nime anda kavatses. Ehkki Cainmarano tegevustiku reaks efektseiks, jõulistest kokkupõrgetest vürtsitatud stseenideks jagas, muudavad ülekobrutavad tundepalangud ja melodramaatilised intriigid sündmustiku elukaugeks ning kaootiliseks. Kontrastses ja sünges "Trubaduuris" omistas Verdi nagu "Rigolettoski" kangelaste sisemaailmale suurt tähelepanu
annaabi.ee 
