V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
«Hüva!» ütles Colombe. «Lõbustagu see kits siis ka meid ja tehku meile imet.»
Diane ja Colombe pöördusid elavalt mustlanna poole:
«Väikseke, las su kits teeb imet.»
«Ma ei saa aru, mis te sellega öelda tahate,» vastas tantsijanna.
«Noh, nõidust, kunsttükki, ühesõnaga, imet!»
«Ei saa aru.» Ja ta hakkas oma kena looma kallistama, korrates: «Djali, Djali!»
Sel silmapilgul nägi Fleur-de-Lys kitse kaelas tikitud nahkkotikest rippuvat.
«Mis see on?» küsis ta mustlannalt.
Mustlanna tõstis oma suured silmad tema poole ja vastas tõsiselt:
«Minu saladus.»
«Tahaksin meelsasti teada, mis saladus sul on?» mõtles Fleur-de-Lys.
Vahepeal oli vanaproua pahaselt üles tõusnud.
«Noh, mustlanna, kui sinul ega su kitsel meile midagi tantsida pole, mis te siin siis otsite?»
Mustlanna ei vastanud midagi ja läks aegapidi ukse poole. Kuid mida ligemale ta uksele
jõudis, seda aeglasemaks muutusid ta sammud. Mingi nähtamatu magnet näis teda kinni
pidavat
annaabi.ee 
