2.4 Värvustemperatuur Värvustemperatuur. Kui põlematut objekti kuumutatakse, eraldab see valgust. Temperatuuril 1000 ºC hakkab metallitükk punaselt hõõguma. Temperatuuri tõustes muutub valgus kollaseks. Sama põhimõte toimib hõõglambi puhul. Elektrivool tõstab hõõgniidi temperatuuri ja see hakkab hõõguma. Sellise valguse kirjeldamiseks kasutavad füüsikud mustkiirgurit. Valgusallika värvustemperatuur on temperatuur, milleni mustkiirgur tuleb kuumutada, et see eraldaks sama spektrijaotusega valgust. Teiste sõnadega võib mustkiirgurit kirjeldada ka kehana, mis on võimeline neelama kogu valguskiirguse, mille ta vastu võtab, ja muutma selle soojuseks, et jõuda värvustemperatuurini, mida väljendatakse kelvinites (K). Värvustemperatuur annab valguse kvaliteedi kohta olulist teavet. Kui värvustemperatuur tõuseb, muutub kiirgava valguse värv soojadest toonidest (punased) külmemateks (sinised).
Kui keha tempera- tuur on väliskeskkonna omast kõrgem, siis see keha kiirgab, vastupidisel juhul aga neelab soojus- kiirgust. Soojuskiirgus on tasakaaluline (suurema energiaga taseme hõivatus on alati väiksem). Kirchhoffi seadus väidab, et keha soojusliku kiirgamis- ja neelamisvõime suhe on kindlal lainepikkusel ja temperatuuril konstantne. Seda konstanti nimetatakse absoluutselt musta keha kiirgusvõimeks. Absoluutselt must keha ehk mustkiirgur on keha, mille neelamisvõime on 1 (neelab kogu langenud valguse). Absoluutselt musta keha kiirgusvõime ületab antud temperatuuril kõigi teiste kehade kiirgus- võimet. Mida rohkem keha suudab neelata, seda rohkem ta suudab ka kiirata. Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime (ajaühikus keha pin- naühikult kõigis suundades väljuva kiirguse energia) on võrdeline keha absoluutse temperatuuri nel- janda astmega. K = T 4
Kui keha tempera- tuur on väliskeskkonna omast kõrgem, siis see keha kiirgab, vastupidisel juhul aga neelab soojus- kiirgust. Soojuskiirgus on tasakaaluline (suurema energiaga taseme hõivatus on alati väiksem). Kirchhoffi seadus väidab, et keha soojusliku kiirgamis- ja neelamisvõime suhe on kindlal lainepikkusel ja temperatuuril konstantne. Seda konstanti nimetatakse absoluutselt musta keha kiirgusvõimeks. Absoluutselt must keha ehk mustkiirgur on keha, mille neelamisvõime on 1 (neelab kogu langenud valguse). Absoluutselt musta keha kiirgusvõime ületab antud temperatuuril kõigi teiste kehade kiirgus- võimet. Mida rohkem keha suudab neelata, seda rohkem ta suudab ka kiirata. Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime (ajaühikus keha pin- naühikult kõigis suundades väljuva kiirguse energia) on võrdeline keha absoluutse temperatuuri nel- janda astmega. K = T 4
Kui keha tempera- tuur on väliskeskkonna omast kõrgem, siis see keha kiirgab, vastupidisel juhul aga neelab soojus- kiirgust. Soojuskiirgus on tasakaaluline (suurema energiaga taseme hõivatus on alati väiksem). Kirchhoffi seadus väidab, et keha soojusliku kiirgamis- ja neelamisvõime suhe on kindlal lainepikkusel ja temperatuuril konstantne. Seda konstanti nimetatakse absoluutselt musta keha kiirgusvõimeks. Absoluutselt must keha ehk mustkiirgur on keha, mille neelamisvõime on 1 (neelab kogu langenud valguse). Absoluutselt musta keha kiirgusvõime ületab antud temperatuuril kõigi teiste kehade kiirgus- võimet. Mida rohkem keha suudab neelata, seda rohkem ta suudab ka kiirata. Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime (ajaühikus keha pin- naühikult kõigis suundades väljuva kiirguse energia) on võrdeline keha absoluutse temperatuuri nel- janda astmega. K = T 4
annaabi.ee 
