Jood SÜMBOL: I OMADUSED: · Läikiv mustjasvalge tahke aine. PLUSSID: · Lahuses baketritele surmav. · Antiseptiline aine. · Haavade puhastamine. · Kasulik kilpnäärmele. · Tugevdab immuunsüsteemi. MIINUSED: · Elu ilma joodita pole võimalik KUST SAAB: · Mereannid · Meretaimed · Jodeeritud sool · Pruunvetikas. VAEGUS: Tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne.
esineb neid aga sageli. Pikaajaline söötmine ühekülgse söödaga, näiteks linaseemneõlikoogiga, põhjustab karpkalal muutusi sooltoru limaskestas, mille tõttu halveneb sööda omastatavus ja väheneb kala talvekindlus. Riknenud söödad võivad aga isegi ühekordsel söötmisel põhjustada kalade haigestumise. Karpkalade rõuged Karpkalade rõuged on kala kehapinna ja uimede epiteelkoe kahjustusega kulgev haigus, kusjuures kahjustatud epiteelkude kerkib mõnevõrra kõrgemale ja omandab mustjasvalge või matjalt helesinise värvuse. See haigus oli Euroopas tuntud väga ammu. Esimesed andmed pärinevad 1563. aastast. Rõuged on seega kõige vanem kalade haigus, mille kohta on kirjalikke teateid. Kahekümnenda sajandi alguses ei olevat olnud Saksamaal ühtegi karpkala kasvandust, kus rõugeid ei esinenud. Nõukogude Liidus oli karpkalade rõugeid kõige enam Ukrainas, samuti Venemaal ja Lätis. Karpkalade rõugete tekitajaks on herpesviirus CyHV-1. Peale karpkala ja sasaani võivad