Pikkust on viljal tavaliselt 10-12 cm, kaalu 200-400 g. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kollakasroheline viljaliha on pehme, mahlane, õlirikas ja suhkruvaene. Avokaadot kutsutakse ka metsavõiks ja kasutatakse dieettoitudes. Laiemalt tuntakse kahte sorti avokaadosid: rohelisi ja siledakoorelisi ning mustjaid krobedakoorelisi. Roheline avokaado (Fuerte) Mustjaslilla avokaado (Hass) Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kust pärineb avokaado ? Avokaado on pärit Mehhiko riigist PUBLEA Mehhiko on riik Kesk-Ameerikas Riigi mandriosas paikneb Põhja-Ameerika mandril
Luuseeme poollahtine Valmimisaeg Hiljavalmiv, septembri teisel poolel Tolmuandja Nõrgavõitu isetolmleja, vajab teiste sortide abi: `Emma Leppermann`, `Tartu punane`, `Suhkruploom`. Ise hea tolmuandja `Liivi Kollasele Munaploomile` Märkused Puu keskmise kasvuga, veidi laiuva võraga, hästi saagikas, hea talvekindlusega. Pärit Lõuna-Euroopast ’Renklod haritonovoi’ Vili Kõrge kvaliteediga. Suur, tugeva vahakirmega, mustjaslilla, meeldivalt vürtsikas. Luuseeme poollahtine Valmimisaeg Keskvalmiv (septembri alguses) Tolmuandja Oma õietolmuga viljastub hästi. Heaks tolmuandjaks `Renklod Jenikejeva`, `Noarootsi Punane`, `Tartu Punane` Märkused Soovitussort! Väga saagikas. Talvekindlus hea. Pärit Venemaalt ’Renklod jenikejeva’ (mõlemal puul koor pisut vigastatud) Vili Maitsev. Lahtise luuga, ovaalne, keskmise suurusega Valmimisaeg Hilisepoolne või hiline
annaabi.ee 
