Eesti punane raamat
a
täiendatud versioon.
Uues punases raamatus on kasutusel kategooriad:
* regionaalselt välja surnud (RE);
* äärmiselt ohustatud (CR);
* eriti ohustatud (EN);
* ohualtid (VU);
* ohulähedased (NT);
* puuduliku andmestikuga liigid (DD).
Lisaks on kasutusel tavaliste liikide puhul tähis (LC), võõrliikidel tähis (NA) ja (NE) nende liikide puhul, kelle haruldust ei ole
hinnatud.
Eesti punases raamatus on äärmiselt ohustatud liikidena välja toodud näiteks järvekaur, merivart, mustharksaba ja
tuttlõoke. Samuti on eriti ohustatud liikideks nimetatud viigerhüljest, rabapüüd, tutkast, roherähni, ohualtiks peetakse ka
lendoravat.
Mitmete Eesti liikide ohustatuse aste on võrreldes eelmise punase raamatuga muutunud. Kui 1998. aastal hinnati näiteks
liike rohekärnkonn, harivesilik ja kivisisalik haruldaseks, siis nüüd on rohekärnkonn äärmiselt ohustatud ja harivesilik ning
kivisisalik ohualtid. Samas on ka positiivseid trende: võrreldes 1998