Tammsaare ja Gailit elulugu
lobisejaiks, peamiselt mis puutub linnarahvasse; maainimesed cn sõnakehvemad, kuid ka
huumorivaesemad, see-eest aga palju ilmekamalt iseloomustatud.
Sellest mitmekeelselt käratsevast hulgast kerkivad paar üksikut, nagu öeldud, eriti
suurejooneliselt välja. Pearu, Maurus ja Karin võiksid olla need, kelle najal Tammsaare
koomikavõimeid lõplikult hinnata.
Pearu kuju tahaks tunnustada humoristliku kunsti üheks mustersaaduseks. Säärasena see
kehastab üht teatud kirge. Peab leiduma, nagu väidab Bergson, inimese väliskujus või
hingelises hoiangus mingi ebanormaalne, nagu tardunud, groteskselt suureks paisunud
vesikasv, mis ei võimalda tal olla ega käituda loomuliku painduvusega, vaid ikka jälle tungib
esile või torkab silma mehaanilise paratamatusega, äratades oma mittekavatsetud veidrusega
üldist heatuju. Väliselt võib sääraseks atribuudiks olla näiteks ebaproportsionaalselt pikk,
annaabi.ee 
