Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Suurem osa läti
laene on jäänud lõunaeesti ja saarte murdesse, kirjakeelde on jõudnud nt kanep, kauss, kuut, kõuts, lääts, magun, mulk
‘Mulgimaa elanik’, palakas, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk.
* mustlaskeele laenud eesti keeles – mustlaskeelest on laenatud sõna manguma. Mustlastega on eesti rahval olnud
kokkupuuteid juba mitme sajandi jooksul. Mustlaste elukutseks on ennustamine, hobustega parseldamine, kasrjaskäimine
ja kerjamine – musteldamine. Viimane elukutse on peaaegu viimase ajani olnud esikohal ja just sellelt alalt ongi tunginud
eesti keelde käsitlusele tulevad sõnad: manguma, mangeldama, mang, mangutama.
* jidiši laenud – Põlised Eesti juudid nimetasid juudi ehk jidiši keeles eestlast xone (x-ga on märgitud postdorsaalvelaarset
ahtushäälikut).
*Heebrea laenud – laenatud on sõna jaanalind. Tänapäeva eesti üldkeeles kasutatavatest sõnadest võib otseseks heebrea
annaabi.ee 
