Referaat Kihnust ja selle ajaloost.
Ema
surma puhul hakatakse sellist seelikut kandma poole aasta pärast, mehe surma puhul aga ühe aasta
möödumisel. Kui lesk hakkab kandma sellist mustatriibulist seelikut, siis öeldakse, et mure läheb
juba kaugemale. Niisugust seelikut kannab lesk peaaegu elu lõpuni. Väga paljude aastate möödudes
võib sinna ka ilmuda ka mõni punane või roosa triip, üldmuljelt jääb see aga ikka tumedaks.
Võõraste inimeste matusel käiakse mustatriibulise seelikuga, lesed kannavad musta.
Põll kuulus Kihnus nagu Põhja- ja Lääne-Eestiski abielunaise rõivastusse. XIX sajandi esimesel
poolel olid Kihnu naistel valged linased põlled, sajandi keskel hakati pidupuhkudel kandma
sitspõlle. Vöö (üe) oli korjatud kirjaga, domineerisid tumesinised ja madarapunased värvitoonid.
Kihnus ei kinnitatud vööga seelikuvärvlit, vaid vöö mähiti üksteist katvateks kihtideks särgi peale.
Vööd pole vahepeal ära võetud isegi öösel magades
annaabi.ee 
