Historitsism ja juugend
Lilledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos
sümboliseerivad tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalill põlemist,
päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja
elu sümbol).
Luik, paabulind, kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele, samas kui
femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud
neitsilikku ilu või erutavat, veidi kõhna, mustasilmset ahvatlejannat, keda me kohtame
korduvalt Aubrey Beardsley`, Jan Tooropi, Georges de Feure`i, Gustav Klimti ja teiste töödes.
Pikkade juuste kultuses väljendus erootikagi. Juukseid ülistati nii maalis, kirjanduses kui ka
muusikas. Sagedased elusolendid juugendornamentikas on ussid ja hurdad.
Lillede ja lindude eelistustest selgub ka juugendi soositud värvigamma, milles olid eriti hinnas
violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised ja teised analoogsed värvid, eriti
paabulinnuvärvid.