Maailma suurriigid enne esimest maailmasõda
maaomandi säilimist (neis tekitas manifest nördimust); 2) liberaalne kadettide partei
(keskkodanlus, intelligents) seadis eesmärgiks parlamentaarse riigikorra ja
kodanikuõigused (võtsid manifesti vastu juubeldades); 3) vasakäärmuslikud jõud, nn.
sotsialistide kirev leer õhutas töölisi ja talupoegi ülestõusule. Lisaks neile möllasid
Venemaal mitmed 4) marurahvuslikud organisatsioonid, kutsudes endid "mustasajaks,"
riisudes, tappes ja põletades lausa võimude heakskiidul.
Vene esimese revolutsiooni põhiülesanne - kehtestada Venemaal
demokraatlik konstitutsiooniline riigikord ja anda vabadus kõigile rahvastele, jäi
täitmata. Ometi oli sel ka positiivseid tulemusi: töölistel lubati koonduda
ametiühingutesse, lühendati tööpäeva, parandati töötingimusi, suurendati palku jms.
Talupoegadel kaotati väljaostumaksud riigile maa eest, vähendati rendimakse ja tõsteti
palku