nõrk ning mida võib kirjandis vaja minna. Kindlasti ei tohi liialdada sõnaga „probleem“. Kirjutamise ajal võiks olla kaasas vett ja/või sokolaadi, see paneb mõtte paremini jooksma. Tsitaatväljend oma lause sees eraldatakse jutumärkidega, autori väljendit ei pakuta omana; eriti kui tegemist on katkendiga väga tuntud tsitaadist. Proosatsitaatide kasutamisel peavad olema raudselt selged otsese kõne kirjavahemärgid ehk jutumärgid! Mustandile kirjutan süvenenult kõik mõtted mis pähe tulevad, ja kui mõtted otsas hakkan vaatama mida saaks juurde lisada. Kui arvan, et mustandi tekst enamvähem valmis ja sõnade arv ka piisav, hakkan otsima erinevaid vigasi: komad, sõnakordused, stiilivead, lõikude pikkused, taandread jne. Kõik vead parandan mustandis, puhtandil peab olema ilus käekiri ning sodimist ei tohi olla. Uut mõtet ehk lõiku tuleb alustada TAANDREAGA!
kohtumistel maist augustini 1563. aastal. Hunnik segamini järjekorras söestunud, fragmentaarseid lehekülgi reformipeatükkidest, kaetud märkustega erinevatelt asjaosalistelt pärit Paleotti arhiivist reedavad, kui palavikuline oli nende kuude tegevus. Samas näib, et igasugune oletatud polüfoonilise muusika täielik keeld oli reformidokumentidest välja jäetud selleks ajaks kui dekreetide mustandid laiali saadeti ja 13. augustil Ferdinand I-le koopia saadeti. Keisri vastusest mustandile selgub, et Ferdinand luges sellest siiski välja täieliku polüfoonia keelu võimalikkust: ,,Kui eesmärgiks on polüfoonia täielik eemaldamine kirikutest, siis seda me heaks ei kiida, sest peame muusikat jumalikuks kingituseks, mis sageli inimeste hingi kõrgendatud andumuseni sütitab eriti nende omi, kes muusikakunstis vilunud on või selle vastu innukat huvi üles näitavad. Ja seda (kingitust) ei tohi mingil juhul kirikust välja ajada."
annaabi.ee 
