Mustakirjud tõud: eesti holsteini tõug (ehf) (enne eesti mustakirju tõug) Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjude veiste import Hollandist. Hollandi tõug levis parandaja tõuna eeskätt Põhja Eestis. Eesti mustakirjute lehmade osatähtsus kogu veiste arvust on pidevalt suurenenud. Kui 1960- ndatel aastatel oli mustakirjuid veiseid 30%, siis 1990-ndatel üle 65% veiste koguarvust. Eesti holsteini 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 7614 kg aastalehma kohta ( r - 4.09%, 312 kg piimarasva; v 3,35%, 255 kg piimavalku). Eesti punane veisetõug (epk) Eesti punane veisetõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga. Esimesed angli tõugu veised toodi akadeemik A. F. Middendorffi eestvõttel Saksamaalt Pööravere ja Hellenurme mõisa 1862. aastal. 2009
mustakirju tõug muutunud geneetiliselt üha enam sarnaseks holsteini tõuga. Seepärast kannab eesti mustakirju tõug alates 1998.a. uut nime eesti holstein. Lisaks USA holsteini tõule on eesti mustakirjute veiste aretuses kasutatud ka taani, hollandi ja saksa mustakirjut ning rootsi holsteini ja briti friisi tõugu. Eesti mustakirjute lehmade osatähtsus kogu veiste arvust on pidevalt suurenenud. Kui 1960- ndatel aastatel oli mustakirjuid veiseid 30%, siis 1990-ndatel üle 65% veiste koguarvust. Kui varasematel aastatel peeti kinni nn. tõugude regionaalsusest, oli mustakirjute veiste levikuala peamiselt Põhja-Eestis, Harjumaal ja Raplamaal, aga samuti Järva- ja Virumaal, siis nüüd on mustakirjuid lehmi kõikides maakondades. Eesti holsteini tõu lühend on EHF. Eesti holsteini tõu aretusega tegeleb Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu, mis asub Kehtnas ja osakonnaga Tartumaal Märjal. Kehtnas asub ka kunstliku seemenduse jaam
annaabi.ee 
